Profile cover photo
Profile photo
Claudius Õigusbüroo (Claudius Law Office)
7 followers -
Fast, Affordable and Convenient Legal Aid!
Fast, Affordable and Convenient Legal Aid!

7 followers
About
Posts

Post has shared content
Lapse perekonnanime muutmiseks ainuotsustusõiguse saamine.

Lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemist või lapsendamist puudutavalt. Lisaks saab vanem taotleda lapsele uue perekonnanime andmist olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime. Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust.

Koostatud Riigikohtulahendi 3-2-1-96-14 (Tartu, 29. oktoober 2014. a) põhjal.

http://www.claudiuslaw.com/et/oigusblogi/51-lapse-perekonnanime-muutmine-ainuotsustusoiguse-saamine-oigusbueroo

Post has attachment
Vanema ja lapse suhtlemise kord, sunniraha määramine lapsega suhtlemise võimaldamiseks ja lepitusmenetlus

Kohtulahendi täitmisel võivad vastanduda vanemate, s.o kohustatud isiku ja sissenõudja õigused ning huvid. Lapsega suhtlemise asjades lisanduvad neile lapse õigused ja huvid, mis ei pruugi kattuda kummagi vanema omadega. Täitemenetluses sunniraha määramine võib vahetult puudutada kohustatud isiku omandipõhiõigust (põhiseaduses sätestatud (lühend PS) § 32), kuid võib kaudselt mõjutada ka perekonnaelu põhiõigust (PS § 27 lg 1). Teisalt võib lapsega suhtlemise asjades kohtulahendi täitmata jätmine ja selleks sunnivahendite puudumine või kohaldamata jätmine negatiivselt mõjutada lapsest eraldi elava vanema (sissenõudja) perekonnaelu põhiõigust. Sõltumata kohustatud isiku ja sissenõudja õigustest mõjutavad lapsega suhtlemise asjades nii täitemenetlus kui ka sunniraha määramine lapse enda põhiõigust perekonnaelu puutumatusele.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-13 (Tartu, 17. detsember 2013. a) põhjal

http://claudiuslaw.com/et/oigusblogi/52-suhtlemiskord-sunniraha-maaramine-lapsega-suhtlemise-voimaldamiseks

Post has attachment
3. märtsil korraldavad Eesti mitmekesisuse kokkulepe, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Inimõiguste Keskus ja Suurbritannia saatkond Eestis konverentsi eelarvamuste, mitmekesisuse ja eduka organisatsiooni seoste teemal. Konverents on huvilistele tasuta.

Lisanfot leiab: http://www.erinevusrikastab.ee/news/vaartustades-mitmekesisust-teel-kaasava-ja-eelarvamustevaba-tookeskkonna-poole/

Post has attachment
Vanema ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramine kohtu poolt.

Laste huvides on see, et neil on kaks vanemat, kellel on soov ja võimalused lapsi kasvatada ning perekonnaseadusest tulenevad kohustused. Suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada lahus elava vanemaga lähedased suhted. Kuigi ka vanema aspektist on suhtlemise korraldamise eesmärk ühest küljest tagada vanemale võimalus tunda oma last ja säilitada või luua temaga isiklikud lähedased suhted, tuleb lapsega suhtlemist reguleerides mh arvestada ka vanema kohustust lapsega suhelda. Suhtlemise korraldamine on vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel.

¤ avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja sunnivahendite kasutamine kohtumääruse täitmisele sundimiseks
¤ avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja suhtlemist puudutava kohtumääruse muutmine, vanem kahjustab lapse suhet teise vanemaga
¤ avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja suhtlemisõigus sõltumata sellest, kas vanemale kuulub lapse suhtes hooldusõigus, suhtlemisõiguse ulatus ning viis, suhtlemiskorra tingimused
¤ lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine olukorras, kus piisava arusaamisvõimega laps ei tea ega tunne oma vanemat, erieestkostja määramine vanema ja lapse suhtlemise korraldamiseks
¤ avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja suhtlemine välisriigis elava vanemaga
¤ avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, avaldus lasteaia küsimuses ainuotsustusõiguse saamiseks ja ühele vanemale seatava lähenemiskeelu kohaldamiseks

http://claudiuslaw.com/et/oigusblogi/50-vanema-ja-lapse-suhtlemiskorra-kindlaksmaaramine-kohtu-poolt

Muutunud on majandustegevuse registri andmete õigsuse kinnitamise kord. 

Kaubanduse valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on teatavasti alates 1. juulist 2014 kohustus kanda oma tegevuskohad majandustegevuse registrisse (MTR) juhul, kui seal kaubeldakse alkohoolsete jookide ja/või tubakatoodete, biotsiidide ja hambavalgendustoodetega.

Muude kaupadega kauplemine on vaba majandustegevus ega nõua müügikohtade kandmist majandustegevuse registrisse.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõigete 6 või 7 kohaselt esitab ettevõtja koos majandusaasta aruandega või füüsilisest isikust ettevõtja koos tuludeklaratsiooniga kinnituse, et ta on täitnud teatamiskohustuse või et tal puudub nimetatud teatamiskohustus.

Seega ei pea kaubandusettevõtjad enam esitama enne 1. juulit 2014 kehtinud regulatsioonis nõutud registreeringu õigsuse kinnitamise dokumenti.

Post has attachment
Armsad Claudius Õigusbüroo Kliendid, Koostööpartnerid ja Facebooki sõbrad - soovime teile rahulikke jõule, kordaminekuid uuel aastal ning täname teid usalduse eest läinud ajal!

Dear Clients, Partners and Facebook friends - we wish you a Merry Christmas and success stories in 2015! Thank you for your trust!
Photo

EEK Ettevõtlushommik "Kuidas ajada äri 30-s riigis?"
16. jaanuaril 2015 kell 10:00-12:00 EEK Tallinna õppekeskuses (Ülemiste City, Paul Kogermani maja). Osalemine on kõigile huvilistele TASUTA.

Täpsemalt tuleb juttu teemadel: kuidas leida välisturgudel koostööpartnereid, välisturgudele laienemise erinevad mudelid, miks Soomes on raskem äri ajada kui Indoneesias, miks ei tasu pöörata liialt tähelepanu kultuuridevahelistele erinevustele, milliseid vigu tasuks vältida ja millised on peamised õppetunnid, kultuuride jaotumise põhimõtetest, erisuste arvestamine töökohal.

Loe lisa ja registreeru:
http://www.tallinn.ee/est/EEK-ettevotlushommik-Kuidas-ajada-ari-30-s-riigis

Post has attachment
Claudius Õigusbüroo juhtivjurist Keiu Roosimägi oli nädalavahetusel #garage48 üritusel arendamas välja uut rakendust #Helpific, et muuta erivajadustega inimeste elu mugavamaks ja nauditavamaks.

Publiku lemmikuks osutus projekt nimega Helpific. «Puutun igapäevaselt kokku erinevate abivajadustega naistega, nii tuligi mõte mõelda välja rakendus, mis viib kokku vabatahtliku abivajajaga. Riik ei suuda rahastada isikliku abistaja teenust piisavas mahus. Ainuke võimalus oligi luua oma kommuun,» selgitas projektijuht Keiu Roosimägi, kelle sõnul on olemas analoogsed internetilehed, kuid need on organisatsioonipõhised. «Polnud sellist vahelüli, mis viiks inimesed omavahel kiirelt kokku.»

Garage48 kaasasutaja ja õhtujuht ütles arendusnädalavahetuse lõputseremoonial, et nii emotsionaalset üritust pole neil olnud neli aastat. «On nii tore näha, et inimesed hoolivad,» rõõmustas Sass.

http://www.postimees.ee/3010315/arendusnadalavahetuse-parim-projekt-aitab-fusioterapeute/3567423

Post has attachment

Post has attachment
Claudius Õigusbüroo tegevjuht ja juhtivjurist Keiu Roosimägi allkirjastas eile mitmekesisuse kokkuleppe. Sellega liitudes kinnitab ettevõte, et hindab mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid nii oma töötajate, klientide kui koostööpartnerite seas. 

Eesti mitmekesisuse kokkuleppega ühinesid 21 uut liiget, nende seas nii äriettevõtteid kui ka avaliku sektori organisatsioone. Varasemal kahel aastal on kokkuleppega liitunud 32 ettevõtet. Võrgustikku kuulub seega juba 53 liiget.

Claudius Õigusbüroole on alates asutamise esimestest hetkedest olnud südamelähedaseks panuse andmine eesti ühiskonna arendamisele, mis on rajatud viisakusele, õiglusele ja igakülgsele turvalisusele. Eelkõige tuleks muuta ühiskondlikke hoiakuid erivajadustega inimestesse, selleks pakub Claudius võimalusel neist nõutavat kvalifikatsiooni ja võimeid omavatele väärilist tööd õiglase tasu eest. Koostöös avaliku ja kolmanda sektoriga innustaksid sellised tulevikuvaated erivajadustega noori omandama õigusalast kõrgharidust. Meie üks moto on: Õiglus pole puudega. Justice is not disabled.

http://www.erinevusrikastab.ee/news/laienes-diskrimineerimisvaba-tookeskkonda-hindavate-organisatsioonide-vorgustik/
Wait while more posts are being loaded