KANGELANE VALDO PANT

#ETV ja E(R)R-i #propaganda #ajalugu
Tundmatu kangelase jälgedes
Näide rmt-st «Võitluse radadel»
(Tln, 1960, lk 405-426)

MÄRKUS
Pandi Valdo (VP) konkreetne kangelane, kelle radu ta 1959… 1963 korduvalt tallus, ei olnud talle sugugi tundmatu. See oli Weltmanni Priidik aka Friedrich Veltmander ja tõeline lüpsilehm ehk viisakalt öeldes punapublitsisti leib 🍞 + leivapealne või 🐄 jutupaunikust puudeline alampolkovnik, punaveteran, kellele ta pühendas ka oma kuuldemängu «Miška» (1962) jvm.
Helinäited:
☛ reporterid Valdo Pant, Lembit Lauri 20.4.1963 http://arhiiv.err.ee/guid/86620
☛ kuuldemäng Miška 1.3.1962 http://arhiiv.err.ee/guid/20683

SAATEKS
Siin osundatav on "tundmatut kangelast" otsiva Eesti Raadio veneaegse rubriigi (kollektiivse ringhäälingusarja) tunnustatud autori VP saatekäsikirja trükiks kohandatud variant. Ühtlasi on see musternäide kaasaja minevikuga suhestamise pandilikust võttest 🔁 Militaarmemuaaride varal permanentselt aktualiseeritav regressiivne Vabastaja müüt ja kinnistatav sekulaarne (nn progressi- ) usk (kommu/vandi) ajaloolisse võitu 🔄 Tüüpiline ropagandaalne tekst, millisele VP toetus ka mammutsarjas «Täna 20/25/35 aastat tagasi»
☞ T㉕AT https://plus.google.com/+HolgerKaljulaid/posts/AmhVuY3cYHz
Tema publitsistika protagoniste tuleks käsitada normatiivsete kangelastena, kelle abil VP teenindas ametlikku, so sovetliku näivtõeluse narratiivi kaasaegsest, n-ö elavast ajaloost, nagu see kehtis eeskätt ENSV-s ja Moskva hemisfääris üldiselt.

Nii võikski lugeda lahingulõigu kirjeldust 📎 Punaarmee ööl vastu 12.10.1944 nurjunud maabumiskatsest Sõrve säärel ( küla järgi tuntud kui Vintri dessant ☛ https://et.wikipedia.org/wiki/Vintri_dessant ) kas või saamaks aimu kurikuulsa telesarja T㉕AT arhiividele uisa-päisa minetatud käsikirjade stiilist ja alatoonist, aga ka autori maailmapildist.

KOLLETAVA LÕIGU KOMMENTAAR
▪ Kohanimeks on Coalbrook (mitte Kohlbruk nagu kinnitab VP) ja jutt on LAV-i suurimast industriaalkatastroofist 21.1.1960, mil Johannesburgist 77km kaugusel paikneva söekaevanduse taristuvaringu tagajärjel kuni 200m allpool maapinda lõksu sattunud…
▪ tuhandest kaevurist sai sel jj päevil surma 435 + 2 päästjat, sh europiidid, + 3 tosinat muula.
NB! Mitte 450 kaevurit ja kindlasti mitte 444 neegrit, kelle abistamisest direktsioon olla loobunud VP vihjatud rassismikaalutlusel… Kolm valet!
▪ Samuti olid kaevandusõnnetuse tehiolud sootuks muud:
Aastal 1952 suletud Coalbrooki Põhjakaevandus evitatati söejõujaamade tehnoloogia edusammude saatel 7-aastase tootmispausi järel taas. Aga lisasöe ammutamise eksperimendiga hakkas taastatud kaevanduses viltu minema peagi pärast jõule 1959, kui suurendatud strekke tabasid esimesed varingud, seda ilmselt kergete <M1 maavärinate tõttu. Piilarid ei pidanud avardatud strekkides vastu. Kohati traagilist paanikat tekitanud vahejuhtumite jada oli kestnud 24 päeva, kuni 21.1.1960 õhtul järjekordse nõrga maavärina tõttu, mis vältas tervelt 5min, u 900 piilarit kaskaadina varises, põhjustades kaevanduse ühe osa kollapsi 3km² suurusel alal ja lõigates nii mõnesaja allmaatöölise pääsetee.
▪ Hädaliste abistamiseks koondati siia päästevarustust, samuti päästjaid üle kogu maa, samuti toodi eripuure USA-st, puuriti õhu- ja päästeavu hoolimata vihmast ja Vaali jõest tuleneva üleujutuse ohust.
▪ Päästetööd katkestati 30.1.1960 ja nimelt alles pärast seda, kui maa alla lastud ülitundlikud mikrofonid enam ei tuvastanud elumärke.
▪ Surma peapõhjus oli piilarite varing, teiseks metaani-, samuti võimalik vingugaasimürgistus.
▪ Coalbrooki katastroofi järelmina asutas LAV-i valitsus teadusliku uurimiskoondise nii kaasaegse kaevandustaristu turvalisuse uurimiseks kui ka edendamaks kaevanduste tööohutust ja päästetehnikat. Viimase saavutusi kasutati nt 2010 Chiles, päästes elule 33 kaevurit, kes olid 625m sügavusel vangis 69 päeva. 
▪ Päästjate meenutusi saab lugeda siin ☞ "50a varem puudus õnneliku lõpu lootus /There was no happy ending 50yrs ago" — Independent Online, 14.10.2010 https://www.iol.co.za/news/south-africa/kwazulu-natal/there-was-no-happy-ending-50-years-ago-686071

LÕPUKS PANDI TRÜKIKÕLBMATUSEST
Kui raadiomees VP ehk ei mallanud sovetlikest pädevamaid teabeallikaid hankida, siis esseist / publitsist / kirjutav ajakirjanik VP saanuks teavet vaagida küll. Kõik viitab sellele, et ta seda aga ei soovinudki, kuna...

Selles rassismist pimestatud inimsoo laukas kangelasi olla ei saa! Pole niisugust võimalustki apartheidi režiimi all, kus juhtkonna üks-kõik-kui-edukas/edutu päästeponnistus ühe Oranje vabariigi söekaevanduses pidi mõistagi alla vanduma kas või „Eesti Donbassi“ Käva kaevanduse gaseeritud vee automaadi tasuta mulliveele. Inimliku hoolitsuse märgile „põlise kaevuri“ eest Nõukogude Eestis.

Veel VP-d parafraseerides ei saa ta pärandis kaevuja siiralt, otsides eesti ajakirjanduse sangari sisu, leida muud kui valet + uut valet vana vale otsa + valelikkust.

Viimase Pandi-raamatu Elu kui mäng mikrofoni, süsta, süstlaga, süstlata (Põltsamaa, 2018, 105lk) sisuhõre lünklikkus näitab, et VP järelejäänud paberite trükikõlblik osa on end ammendanud. Nõukavale, kui ilus see ei tunduks ja kuidas Marjustin&C° meid vastupidises veenda ka ei püüaks, ei saa olla püsiväärtuslik. Pandi järgmine juubel 💯 põrub ses alalõigus raginal läbi. Kui ikka kestab vabadus ega taastata seniks ENSV pea täielikku analoogi, millele kesikute ohjatav valitsusliit EV-d kahtlemata tüürib.

Photo
Shared publiclyView activity